Võntküla küla
arengukava
Võntküla küla arengukava 2011–2016 on kinnitanud külakoosolekul 02.veebruaril 2011.a.
Täiendatud 2015.a.
Arengukavaga tutvuda Võntküla külaseltsi ajaraamatus aadressil http://vontkyla.blogspot.com
Arengukava ideede genereerijad: Võntküla küla elanikud
Kokkukirjutajad: töögrupp koosseisus Ljudmilla Keskküla, Anu Aasmäe, Valdur
Raamat, Kalle Lillepea ,Rutt Lillepea (töögrupi vedaja) .
Sisu
Hea Võntküla küla elanik!
Võntküla arengukava on koostatud eesmärgiga lihtsustada ja koordineerida külaelu, elanike heaolu ja turvalisust.
Arengukavas on käsitletud eluvaldkondi, millest sõltub külaelanike tänane päev ja
lähiaastate tulevik.
Tänasel päeval on külas 33 majapidamist, külas registreeritud elanike arv on 56. Küla elanikke koondab mittetulundusühing Võntküla Külaselts.
Hästi koostatud, elanikke kaasav ja edukalt rakendatav arengukava on üheks eelduseks küla sihipärase tegevuse ja arengu jätkumisel.
Elujõuline küla on heaks partneriks kohalikule omavalitsusele piirkonna arendamisel.
Aitäh kõikidele tublidele külaelanikele, kes selle arengukava kokku
aitasid seada.
Kuid sellega pole töö lõppenud, nüüd algab arengukava tegevuste elluviimine. Meie ühiseks eesmärgiks on, et aastaks 2016 oleks Võntküla küla asustatud aktiivsete, ettevõtlike ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavate elanikega, kes elavad kvaliteetse elukeskkonna ning tervikliku süsteemse juhtimisega külas.
Kalle Lillepea
MTÜ Võntküla Külaselts juhatuse liige
SISSEJUHATUS
Võntküla küla arengukava 2011-2016 määratleb küla eesmärgid perioodiks.2011-2016. Arengukava on valminud küla elanike ühistöö tulemusena. Arengukava koostamise ajal anti küla elanikele infot selle valmimisest. Info levitamise kanaliteks olid küla infostend, meililist, küla koosolekud.
Töögrupp koostas oma töö planeerimiseks ja eesmärkide elluviimiseks tegevuskava, milles kirjeldati järgmised tegevused:
· arengukava struktuuri kokkuleppimine;
· ankeetide analüüs;
· seonduvate arengudokumentide analüüs;
· arengukava peatükkide koostamine;
· arengukava sisu kooskõlastamine küla elanikega;
· arengukava trükkimine ja jagamine küla leibkondadele ja küla partneritele;
· Võntküla küla arengukava 2011–2016 rakendatavuse analüüs.
Arengukava koostamisel on lähtutud:
· Võntküla arengukava 2011-2016 rakendatavuse analüüsist;
· külas korraldatud ankeetküsitluse tulemustest;
· Taebla valla ja Läänemaa arengudokumentidest.
Arengukava koosneb viiest peatükist:
· sissejuhatus,
· küla kirjeldus ja tänane olukord;
· küla tulevikupilt;
· tegevuskava,
· arengukava jälgimine
Arengukava kinnitas külakoosolek 02.veebruaril 2011.a.
II KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
2.1. Küla ajalooline taust
Inimasustus tekkis praeguse Lääne-Nigula valla territooriumil juba enne meie ajaarvamist. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajand m.a.j) oli Taebla aladel juba suhteliselt tihe asustus. Sellest kõnelevad rikkalikud kalmeleiud Kirimäe kabelimäelt ja mujalt. Võntkülas leiduv asulakoht on dateeritav II aastatuhandesse. Muinasasula paikneb suhteliselt kõrgel maal, tema lõunaosa hõlmavad Iirika talu varemed ja neid ümbritsevad põlispuud, samuti Oolu talu hooned. Asula põhjaosa on haritud põldudeks, keskosa läbib maantee ja sellest põhja pool talumajapidamised. Kultuurkiht on muinasasula territooriumil erineva paksuse ja intensiivsusega, olles kõige paksem Oolu talu ümbruses. Mullas leidub savinõu kilde, tellistükke, raudnaelu, loomaluid jne.
Võntküla muinasleid avastati Saamo Heldemaa ja Mati Mandeli poolt 1980.a. kevadel. Kogutud savinõukillud asuvad Eesti Ajaloomuuseumis.
Maantee rekonstrueerimisel Toodi juurde täitematerjali, rajati teelaiendused bussipeatuste tarvis ning täiendati mahasõite maanteelt. Muistse asulakoha tähis on Oolu talu maadel, seda ümbritsevad heas korras ja hooldatud majapidamised.
Pärast Põhjasõda 1711. aasta paiku tabas Eestimaad katk, mis oli ohuks koguni eesti rahva püsimajäämisele. Hoolimata, et sündmused on 280 aastat vanad ehk 13-14 inimpõlve tagused, olid veel viis aaastakümmet tagasi Lääne-Nigula kihelkonnas mälestused katkuajast olemas. Seda eriti inimeste seas, kelle lapsepõlv oli möödunud enne esimest maailmasõda. Viimane maailmasõda aga oma uute hauaküngaste ja elulaadi muutusega pühkis need rahva mälust.
Võntkülas on kalmu põld. Põltsamaa pastori Hupeli teatel surnud kõik Võntküla elanikud katku ja krahv De la Gardie, kellele küla tollal kuulus, asustanud küla uuesti mujalt toodud inimestega .
1893.aastal põles Taebla koolimaja maha. Ühes koolimajaga põlesid ära ka laut ja ait. Kooliõpetaja sai korteri Kadarpiku külast ja käis tunde andmas Palivere valla vallamajas Võntkülas .
Ajaloolises arengus oli piirkonna oluliseks tähiseks Võntküla läbiv Keila - Haapsalu raudtee ehitamine aastatel 1903-1905, mis siinset elu edasi viis ja suhtlemist naaberpiirkondadega elavdas.
2.2. Küla paiknemine
Võntküla küla asub Läänemaal Lääne-Nigula valla keskosas , kulgedes valdavalt 4 km pikkuselt kahel pool Ääsmäe-Haapsalu riigimaanteed ja Turvalepa teed .
Lääne-Nigula vald asub Lääne maakonna keskosas. Valla asendit regioonis võib pidada soodsaks. Maakonna keskusesse, Haapsalusse, on 14 ning Tallinnasse 86 km.
Vallas on Taebla ja Palivere alevik ning 15 küla: Allikmaa, Kadarpiku, Kedre, Kirimäe, Koela, Leediküla, Luigu, Nigula, Nihka, Pälli, Turvalepa, Tagavere, Vidruka, Võntküla, Väänla
Lähimad sõlmpunktid:
• Pälli küla – Taebla gümnaasium – 2,5 km
• Nigula küla – Lääne Nigula kirik – 2,5 km
• Leediküla – surnuaed – 1,5 km
• Vidruka küla – kool – 4 km
• Taebla alevik - vallavalitsus, arstipunkt, raamatukogu, sport, kultuur, kauplus, postkontor, lasteaed– 4 km
• Palivere alevik– põhikool, sport, kultuur, raamatukogu, kauplus – 4 km
• Talllinn – 80 km.
Küla asend on soodne jätkuvaks arenguks, lähipiirkonnas on olemas
eluks olulised infrastruktuuri elemendid.
2.3. Küla elukeskkond
Maastik
Võntküla territoorium on tasase pinnavormiga ala Läänemaa keskosas . Küla haritaval maal on suhteliselt kehvast mullaviljakusest tulenev madal saagipotentsiaal
Maavaradest leidub siin peamiselt paekivi. Küla metsadest domineerivad segametsad.
Küla põldudel kogunevad Matsalu looduskaitseala läheduse tõttu oma rännetel suured linnuparved-eriti sookured ja haned.
Kõige olulisemaks loodusobjektiks peab kohalik rahvas Võntküla kagu suunas asuvat raba. Aastatel 1960-1980 kasutati raba turba kaevandamiseks .
Elamud, eluasemed, majapidamised
Võntküla oma inimsõbraliku elukeskkonnaga (hea teedevõrk, metsade vahetu lähedus, tootmisettevõtteist häirimata keskkond, teeninduse lähedus) on sobiv koht elamute rajamiseks.
Võntküla elanike põhilised vajadused isikuteenuste järele hariduse, meditsiini, side, kultuuri, spordi ja kaubanduse valdkonnas on võimalik rahuldada Taebla ja Palivere alevikus, mis asub küla piirist 4 km kaugusel. Seoses hindade ja elu kallinemisega pole ehitustegevuse hoogustumist lähiaastatel ette näha. Küll aga teevad külaelanikud oma kodusid ja aedasid jõudumööda kaunimaks.
Võntkülas ei ole endistele omanikele tagastamata maid .
Suurt kuritegevust pole meie piirkonnas olnud, küll aga on esinenud vargusi. Küla uurib võimalusi liitumiseks naabrivalve programmiga.
Pärandkultuur
2007. aastal korraldatud pärandkultuuri inventuuri tulemusena selgus, et Võntkülas on säilinud asulakoht (Kinnismälestise registri nr 10183) ja kultusekivi (Kinnismälestise registri nr 10184)
Ettevõtlus külas
Võntküla küla territooriumil registreeritud äriühingud ja mittetulundusühingud seisuga jaanuar 2011:
ÄRIÜHINGUD
Indreku talu OÜ 11903461 Indreku talu
Eladne OÜ 10937854 Kaasiku talu
Maarits OÜ 11684964 Pille talu
MTÜ-d
Võntküla Külaselts 80285324 Kaasiku talu
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD
Johannes Vaarmetsa KINGEMAA talu
Marco Kaabel
Uue-Hansu talu
Uute ettevõtjate tulek külla ei ole tõenäoline, oluline on tagada olemasolevate ettevõtete püsimine ja jätkusuutlik areng. Suurinvesteeringut pole ette näha.
Põllumajandus
Küla maaomanikud kasutavad oma maad väikeses ulatuses, suurem
osa põllumaast on renditud OÜ-le Nigula Piim. Praeguses olukorras
ei ole eraomanike talupidamise laienemist ette näha.
Veemajandus
Küla majapidamiste veega varustamine toimub põhiliselt 25-30 m sügavustest
Heitvete tsentraalne kanaliseerimine ja varustamine veega külas puudub .
Elektrienergia
Küla elektrienergiaga varustamine toimub kuuest 10/04 kV
alajaamast, mis kuuluvad Imatra Elekter AS teeninduspiirkonda.
Postiteenus
Post toimetatakse Eesti Posti transpordivahendiga maantee äärde paigutatud postkastidesse. Maanteest kaugemal asuvatesse taludesse posti ei viida.
Lähim postkontor asub Taebla alevikus – 4 km kaugusel .
Teedevõrgustik
Läbi Võntküla kulgev Ääsmäe -Haapsalu riigimaantee loob külale head liiklusolud. Maantee on kogu ulatuses mustkattega .Küla läbib ka raudteetammile rajatud Haapsalu Riisipere tervisetee .
Jäätmekäitlus
Taebla vallas korraldab olmejäätmete vedu alates AS Veolia . Küla majapidamised peavad sõlmima vastavad lepingud ning liituma korraldatud jäätmeveoga. Küla puudub jäätmejaam, kus on võimalik jäätmeid taaskasutamise eesmärgil liigiti koguda
2.4. Küla kogukond
Võntküla küla on järjest tugevneva kogukonnatundega küla. Kogukonnatunde tugevdamiseks korraldatakse regulaarseid üritusi:
· vastlapäev;
· kevade tervitamine;
· jaanipäeva tähistamine;
· külapäeva tähistamine;
· eakatele külaelanikele ühise kohvilaua korraldamine;
· jõulude tähistamine;
· uue aasta tervitamine.
Küla inimkapital ja
Läbi aastate elanike arv külas püsinud stabiilsena . Elanike arvu poolest on Võntküla suuruselt kuues küla Lääne-Nigula vallas .
01.01.2011 seisuga elab külas alaliselt 56 elanikku ( 2004.a.59 )
Võntküla elanike praktilised oskused :
• ehitus, metsa ülestöötamine, jahindus, kalapüük, puidutehnoloogia
• põllumajanduslikud oskused ja teadmised, mesindus,
• käsitöö, suka- ja kindakudumine, kudumine, lapitekiõmblemine, vaibakudumine,
• fotokunst, arvutiteadmised, aiakujundus.
• toitlustamine
• päästeteenistusealased teadmised
Korralduslikud oskused:
• organisatsioonide asutamine, juhtimine, arendamine, personali juhtimine;
• arengukavade koostamine, juhtimiskvaliteedi arendamine
• projektide juhtimine ja projektitaotluste koostamine;
• raamatupidamine, personalitöö , töötervishoid ja tööohutus;
• külaliikumise korraldamine,
• ühisürituste ja spordivõistluste korraldamine
Muud erilised oskused:
• maalimine,
• kaitseliidu esilaskur,
• teadmised ajaloost ja geograafiast ,
• kitarrimäng ja laulmine,
• vetelpääste, akvalangisti oskus,
• palkmajade ehitamine,
• teadmised psühholoogiast ,
Ja mitte vähem tähtis: igapäevaeluks vajalikud teadmised ja oskused ehk mida kauem elad, seda vanemaks lähed, nii tulevad elukogemused!
Võntküla laste oskused ja huvialad:
• Sportlikud huvid: ujumine, rattaga sõit, uisusport, jooks ja suusatamine, kalapüük, ronimine; laulmine ja tantsimine, muusika, teatrikunst, multifilmid, näitlemine, rütmipillide mängimine, kisamine, joonistamine ja värvimine, käsitöö; auto, traktori ja murutraktoriga sõit; legod, arvutimängud, 4H Eesti, Noorteühing, klotsidega mängimine, metsaistutamine; aga ka: mobiilide sokutamine erinevatesse vedelikega täidetud; anumatesse, kassi sabast sikutamine, tuha laialiloopimine toas ... ☺
Laste oskuseid ja huvialasid vaadates võib öelda, et Võntkülas on hea pinnas laste kasvamisele ja arenemisele. Siit on kasvamas maailmakuulsad sportlased, näitlejad, lauljad, telemehed, IT-mehed, tehnikamehed ja muidumehed.
3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAL 2016
Võntküla on aastal 2016 aktiivsete, ettevõtlike ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavate elanikega, kvaliteetse elukeskkonnaga terviklik ja süsteemse juhtimisega küla.
Tulevikupilt koosneb neljast komponendist, mis tähendavad järgmist:
• Külas on toimiv külamaja , õpikoda ja võimalused külaliste majutamiseks !
• Küla elanikud on aktiivsed, ettevõtlikud ning väärtustavad kohalikku kogukonda ja traditsioone!
• Küla elukeskkond on puhas, turvaline ning kohalikku ajaloopärandit väärtustav!
• Külaselts on süsteemse juhtimisega jätkusuutlik külaelanikke esindav organisatsioon, mis on tunnustatud partner kohalikule omavalitsusele!
Küla peamine arengueesmärk on välja kasvanud külas korraldatud ankeetküsitluse tulemustest ning sai kinnitust arengukava koostamise töögrupi poolt läbi viidud eelisjärjekorda seadmise harjutuse tulemustest. Küla valib järgnevaks viieks aastaks peamiseks arengueesmärgiks tugeva külakogukonna arendamise.
Arengueesmärk: tugev külakogukond, kus on aktiivsed, ettevõtlikud ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavad elanikud.
TEGEVUSKAVA 2011-2016
Tegevuskava näitab küla valmisolekut oma eesmärke saavutada.
Tegevused tulenevad küla elanike seas korraldatud ankeetküsitluse tulemustest, arengukava koostamise töögrupi liikmete ettepanekutest; valla ja maakonna arengudokumentide analüüsist. Eesmärgid on kooskõlas valla arengukavaga. Tegevusi viivad ellu küla elanikud.
4.1. Aktiivne külakogukond
Eesmärk: aktiivsed, ettevõtlikud ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavad elanikud
Tegevused
|
Tähtaeg
|
Oodatav
tulemus
|
Vastutaja
|
Koostöö-partner
|
Tugev külakogukond
| ||||
Vastlapäeva tähistamine
|
Igal aastal
vastlapäev
|
Toimunud
üritus
|
Külaselts
|
-
|
Jaanipäev
|
Igal aastal juuni
|
Toimunud üritus
|
Külaselts
|
-
|
Külapäeva tähistamine
|
2011 juuli
2014 juuli
|
Toimunud
üritus
|
Külaselts
|
Lääne-Nigula VV
|
Pannkoogipäev
(küla tunnusüritus)
|
Igal aastal august
|
Toimunud üritus
|
Külaselts
|
-
|
Küla eakate inimeste ümarlaud
|
Igal aastal
Oktoober
|
Toimunud üritus
|
Külaselts
|
-
|
Jõulude tähistamine
|
Igal aastal detsember
|
Toimunud üritus
|
Külaselts
|
-
|
Koos uude aastasse
|
Iga aasta 31. detsember
|
Toimunud üritus
|
Külaselts
|
-
|
Külaelanike poolt hinnatud kooskäimise koht
|
Tähtaeg
|
Oodatav tulemus
|
Vastutaja
|
Koostöö -partner
|
Külarahva aastaringse
kooskäimis- ja tegevuskeskuse -loomekoja
rajamine
Õppekoja rajamine Kämpingumajakeste rajamine |
2011-2012
2016-2018 2016-2018 |
Toimiv külamaja, kus saab tegeleda huvitegevusega ja korraldada üritusi
Õpikoda erinevate välikoolituste korraldamiseks Väikemajades on ööbimisvõimalused külaliste majutamiseks |
Külaselts
Külaselts Külaselts |
Lääne-Nigula VV
Leader programm
Leader programm Leader programm |
Tõhus info liikumine
| ||||
Küla kodulehe loomine ja haldamine valla kodulehel
(http://www.laanenigula.ee/
|
2011
|
Toimiv koduleht
|
Külaselts
|
Lääne-Nigula VV
|
Traditsioonide väärtustamine
| ||||
Küla kroonika vormistamine
|
Pidev tegevus
|
Järjepidev
kroonika
|
Külaselts
|
Läänemaa Muuseum
|
Trükise “ Võntküla perede lood” väljaandmine
|
2014
|
Ilmunud trükis
|
Külaselts
|
Läänemaa Muuseum
|
Küla tunnusmärgi
väljatöötamine
|
2011
|
Kasutatav külamärk
|
Külaselts
|
-
|
Vana käsitöö jms
jäädvustamine
(pildistamine)
|
2012
|
Näitus
|
Külaselts
|
-
|
Tunnustatud küla
| ||||
Küla aktiivsete inimeste tunnustamise süsteemi väljatöötamine
|
2011
|
Välja töötatud tunnustamise süsteem
|
Külaselts
|
-
|
Kandideerimine Aasta
Küla tiitlile
|
2015
|
Saavutatud
tunnustus
|
Külaselts
|
Kodukant
|
4.2. Puhas elukeskkond
Eesmärk: puhas, turvaline elukeskkond
Turvaline elukeskkond
| ||||
Naabrivalveprogrammiga
liitumine
|
2011
|
Programmiga
liitumine
|
Külaselts
|
Naabrivalve,
Politsei
|
Tuleohutusalaste
ennetustegevuste
planeerimine
|
2011-2012
|
Läbi viidud
projekt
|
Külaselts
|
Päästeteenistus
|
Talu nimesiltide
paigaldamine
|
2011
|
Tähistatud
talud
|
Külaselts
|
-
|
Küla tuletõrje veevõtukoha rajamine
|
2013
|
Tuletõrje veevõtukoht
|
Külaselts
|
Lääne-Nigula VV
Läänemaa Päästeteenistus
|
4.3. Tugev organisatsioon
Eesmärk: MTÜ Võntküla Külaselts on süsteemse juhtimisega jätkusuutlik külaelanikke esindav organisatsioon, mis on tunnustatud partner kohalikule omavalitsusele!
Tegevused
|
Tähtaeg
|
Oodatav tulemus
|
Vastutaja
|
Koostöö-partner
|
Hästi juhitud külaselts
| ||||
MTÜ majandusaasta
aruande kinnitamine
|
Iga aasta aprilli kuu
|
Kinnitatud majandus-aasta aruanne
|
MTÜ juhatus
|
-
|
MTÜ juhatuse valimine
ning juhatuse liikmete
ülesannete määratlemine
|
2011,
2014
|
Valitud
juhatus,
jagatud
ülesanded
|
MTÜ
liikmed
|
-
|
MTÜ aasta tegevusplaani
koostamine
|
Eelmise
aasta
okt.
|
Kinnitatud
Tegevus-plaan
|
MTÜ
juhatus
| |
Jätkusuutlik külaselts
| ||||
Tegevustoetuse taotluse
koostamine VV-le
|
Iga aasta
okt
|
Esitatud
taotlus
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
|
Täiendavate
projektitaotluste
kirjutamine
|
Iga aasta
|
Esitatud
min 1taotlus
aastas
|
MTÜ
juhatus
|
Projektide
rahastajad
|
MTÜ omatulu teenimise
võimaluste analüüs
|
2011
|
Valminud
analüüs,
otsused
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
|
4.3. Koostööd tegev
külaselts
| ||||
KOV esinduse kaasamine
küla arengu
planeerimisse ja
tegevuste elluviimisse
|
Iga aasta aprill
|
Kutse üld-koosolekule
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
|
Valla arengukava
täiendamises osalemine
|
Iga aasta august
|
Läbi töötatud arengukava
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
|
Küla elanike esindatuse
tagamine valla
juhtimisorganites (VV,
volikogu)
|
Pidev
tegevus
|
Min 1
esindaja
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
ja volikogu,
küla
elanikud
|
Koostöö arendamine
LEADER-programmiga
|
Pidev
tegevus
|
Osalemine
koosolekutel
|
MTÜ
juhatus
|
Programmi liikmed
|
Lääne-Nigula valla külade päevadel osalemine
|
Igal aastal
|
Osalemine
|
MTÜ
juhatus
|
Lääne-Nigula VV
|
Õppereisi korraldamine
edumeelsetesse
küladesse
|
Igal aastal
|
Toimunud reis
|
MTÜ
juhatus
|
Küla elanikud
|
5. ARENGUKAVA JÄLGIMINE
Võntküla küla arengukava elluviimise eest vastutab MTÜ Võntküla Külaselts juhatus. Arengukava tegevuste elluviimisesse kaasatakse küla elanikke ja vajaduse korral partnereid. MTÜ Võntküla Külaseltsjuhatus koostab iga aasta 30. novembriks järgneva aasta tööplaaniarengukava tegevuste elluviimiseks.
MTÜ juhatus jälgib arengukava rakendamist ja vastavust seatudeesmärkidele ja algatab vajaduse korral arengukava täiendamise ja muutmise ettevalmistamise. Külaseltsi juhatus koostab iga aasta 31.jaanuariks arengukava täitmise aruande, mille aluseks on hinnangellu viidud tegevuste vastavuse kohta arengukavas sätestatud
eesmärkidele.
Jõudu ja arukat meelt meile
küla arendamisel ja arengukava ellurakendamisel!
